Esileht > ARHIIV

Kontsert "Selle ilma kõlakojas"

Saada link

Andrei Volkonski ja Helvi Jürisson. Koostöös sarjaga "Mõisamängud". 22.03.2014 algusega 19:00 Raplamaal Tohisoo mõisas.

KAVAS:

Andrei Volkonski: Klaverikvintett, Sonaat vioolale ja klaverile, Mugaam tarile ja klavessiinile. Helvi Jürisson: Valik luulet

Esitajad: Harry Traksmann, Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu, Arvo Haasma (vioola), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver), näitleja Merle Jääger, Helvi Jürisson (sõna), Peeter Volkonski.

Kontserdisari „HELIjaKEEL“ eesti autorite heli- ja sõnakunstist võtab oma teise hooaja järgmise kontserdi fookusse helilooja Andrei Volkonski ja poetess Helvi Jürissoni loomingu. Eesti kultuuri mitmel moel mõjutanud vene helilooja, vürst Andrei Volkonski oli abielus arsti ja luuletaja Helvi Jürissoniga, eesti kultuuri üks värvikamaid loojaisiksusi Peeter Volkonski on nende poeg.

Eelmisel aastal oma 85. sünnipäeva tähistanud Helvi Jürissoni kaheksas täiskasvanutele mõeldud luulekogu “Selle ilma kõlakojas” koondab tekste alates 1998. aastast ning raamatusse on põimunud ka eri riikides üle aastate kulgenud sügav side Andrei Volkonskiga. Lummavad kujundid, muusika kohalolu nii sisus kui vormis, inimhingede pöörised üksindusest hetke puudutusse. Kuigi Helvi Jürisson ei ole just palju armastusluulet kirjutanud, on tema luule inspiratsiooniks just see – piiritu ja hoomamatu sügavik, mis võib pühalikuks avaneda ka kõige tavalisemas.

Andrei Volkonski oli üks olulisemaid vene nn underground-heliloojaid-avangardiste, silmapaistvamaid klavessiniste ja vanamuusika liikumise alusepanija Nõukogude Liidus. Ta rajas kuulsa vanamuusikaansambli „Madrigal“ ning tema renessanss- ja barokkmuusikaalane tegevus ja karisma andsid neli aastakümmet tagasi määrava impulsi ka „Hortus Musicuse“ loomiseks. Andrei Volkonski oli esimeste seas, kes hakkas NL-s tegelema dodekafooniaga, tema mõju kaasheliloojatele oli suur. Ta on loonud orkestriteoseid, vokaalsuurvorme Gogoli ja Éluardi tekstidele ning palju kammermuusikat, samuti muusikat näidenditele ja filmidele.

Andrei Volkonski varase loomeperioodi, neoklassitsistlikud Klaverikvintett d-moll op 5 (1954) ja Sonaat vioolale ja klaverile op 8 (1955) on sündinud sel ajal, kui nägi ilmavalgust ka Peeter Volkonski. Juba neis teostes ilmneb väljendusjõuliselt Andrei Volkonski isikupärane käekiri – nüansitundliku kõlamaailma, karakteersete kujundite ja materjali dünaamilise arendusega. Kontserdil kõlab lisaks veel salvestusena (Andrei Volkonski klavessiinil) 1974. aastast pärinev põnev kompositsioon Mugaam tarile ja klavessiinile.


 

Kalender

<<  Detsember 2017  >>
 E  T  K  N  R  L  P 
      1  2  3
  4  5  6  7  8  910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Sisselogimine